Mahukas, 700-leheküljelises hinnangus analüüsiti võimalikke riske e-sigareti kasutajatele. Peamiselt kardiovaskulaarseid, hingamisteede ja kantserogeenseid mõjusid – neid riske hinnati isegi nikotiinivabade toodete puhul. Leiti, et kuigi leidub mõningaid riske, mida peetakse võimalikuks või tõenäoliseks (sealhulgas vererõhu ja südame löögisageduse tõus), ei ole selliseid riske siiani tõestatud.
Prantsusmaa terviseameti raport: tõendid näitavad, et e-sigaretid on ohutumad kui tavasigaretid.
Raportis tuuakse välja, et siiani ei ole üheski e-sigarettide kasutajate seas läbi viidud uuringus tuvastatud kasvajate teket. Hoolimata võimalikest bioloogilistest muutustest, mis sobivad kokku kantserogeneesi varajaste etappidega, ei anna see alust ennustada vähi tekkimist ega kindlaks teha põhjuslikku seost.Samuti tuuakse raportis välja, et pole piisavalt teadustõendeid, mille alusel luua seost e-sigarettite kasutamise ja teatud hingamisteede haiguste vahel. Kuna suitsetamiselt e-sigareti kasutamisele üleminekul ei toimu enam põlemist, siis vähendab e-sigarettite kasutamisega oluliselt kokkupuudet heitgaasides sisalduvate aldehüüdidega 80 kuni pea 100 protsenti.
2015. aastal avaldas Inglismaa Terviseamet uuringu, milles leiti, et e-sigaretid on 95 protsenti vähem kahjulikud kui tavaline tubakas – selle teaduspõhise seisukoha juurde on Ühendkuningriigi tervishoiuasutused jäänud tänaseni. ANSES-i raportis on välditud konkreetse protsendi väljatoomist.
Kuigi amet ütleb, et e-sigaretid ei ole täielikult riskivabad, siis võib neid pidada ajutiseks lahenduseks inimestele, kellel on raske suitsetamisest loobuda. E-sigareti abil suitsetamisest loobumine peaks olema osa suitsetamisest loobumise programmist ja seda tuleks kasutada koos teiste toetusmeetmetega.
Allikad: